Kiirelt kasvav majandus
Julgeolek ja kaitstud vabadused
Emadele kindlust andev tulumaksulangetus
Riik ja vastutus
Tallinn, mille üle uhke olla
Liikuvus, mis viib edasi
****
Kiirelt kasvav majandus
Eesti majandus kasvab siis, kui töö, ettevõtlikkus ja vastutus viivad inimest päriselt edasi. Selleks peab riik peab hoidma maksud mõistlikud, reeglid lihtsad ja keskkonna sellisena, kus tasub investeerida, palgata ning uusi ideid ellu viia.
Riigi ülesanne on luua ausad ja stabiilsed mängureeglid. Minimaalne bürokraatia, kiireim võimalik asjaajamine ja parem ligipääs kapitalile annavad rohkem kasvu kui järjekordne toetusmeede või uus piirang.
Majanduskasvu mõte on parem elu: suurem kindlustunne peredele ja kõrgem palk. Selleks peab riik elama võimaluste piires, tegema pika vaatega otsuseid ning usaldama rohkem inimesi, kes oma töö ja riskiga väärtust loovad.
Julgeolek ja kaitstud vabadused
Eesti riik on igale selle kodanikule suurimaks võimaldajaks elada vabalt, otsustada ise oma saatuse ja tuleviku üle. Paraku näeme, mida Venemaa teeb Ukrainas. Ja me tunneme oma ajalugu. Seetõttu peame tegema iga hinna eest kõik, mis vajalik, et Eesti inimeste vabadus oleks kindlalt kaitstud.
Julgeolek algab kaitsetahtest. Seda ei tule varjata ega häbeneda. Oma valmisoleku näitamine pole „relvadega vehkimine“. Tüli ei pea otsima, aga parem, kui tüli teab, et me oleme kodus.
Foto reservõppuselt, 2022.
Suurem regionaalne kaitsekoostöö
Venemaa ohtu mõistavad need riigid, kes on Venemaa sisuliseks naabriks. Valus ajalooline kogemus aitab.
Meie piirkonnas on sellisteks riikideks Põhjamaad, Baltikum, Poola ja Ukraina. Nende riikide koostöö potentsiaaliks on ühtne ja tugev “idatiiva rusikas”. Regionaalne artikkel 5 – üks kõigi, kõik ühe eest – on tõsine heidutus.
Illustratsioon AI poolt.
Rail Baltic
Raudtee võimaldab transportida palju ja raskeid asju ning teha seda kiiresti. RB on kaitseprojekt. Nii ütleb selgelt Euroopa Komisjon, kust on kinnitatud, et RB saab vahendeid EL sõjaväelise liikuvuse rahastust.
Eesti raudteed on senini Venemaa rööpmelaiuses, millese kinni jäämine on võitlus mineviku eest. Eesti ühendamise Lääne-Euroopaga mööda raudteed on vajalik. Raiusime ennast Venemaast lahti energeetikas, tark on teha seda ka raudteetranspordis.
Emadele kindlust andev tulumaksulangetus
ga täiendav laps keskmiselt seotud umbes 3,7% madalama palgaga ema jaoks. See tähendab, et laste saamise majanduslik risk ei ole ühiskonnas võrdselt jaotunud. Isa ja abikaasana pani see number mõtlema.
3,7% võib esmapilgul tunduda väike number. Aga kaotatud tulu mõju jääb saatma. Tulemuseks on sisuliselt eluaegne sissetulekute vahe.
Ja see vähendab turvatunnet.
Lapse saamine paraku ei ole majanduslikult neutraalne otsus. Lapsega kaasneb just naise jaoks täiendav majanduslik risk. See teeb ettevaatlikuks.
Millest see risk tekib?
Teada on mitmeid põhjuseid. Näiteks võib lapsega kodus oldud aeg vähendada töökogemust. Või võivad emad teadlikult valida paindlikumaid, kuid madalamalt tasustatud töökohti. Või lihtsalt edutamise tempo aeglustub võrreldes teistega. Seda loetelu võiks jätkata. Uuringutes pole ilmnenud ühtainust põhjust – tegemist on mitme teguri koosmõjuga.
Aga üks asi on selge: tulemuseks on sissetulekute erinevus.
Ettepanek
Õigluse suurendamine on ühiskondlik kokkulepe. Selleks meil ju oma riik ongi.
Kuna laste saamise majanduslik risk ei ole ühiskonnas võrdselt jaotunud, siis ettepanek on see ebaõiglus kõrvaldada ja langetada naistel iga lapse pealt tulumaksu 3,7% lapse sünnihetkest alates.
Tulumaksumäär Eestis on 22%. Ettepanek tähendaks, et tulumaksumäär aitab kompenseerida lapse saamise hetkest kuni karjääri lõpuni ilmnevat saamata jäävat tulu:
1 laps → tulumaks 18,3%
2 last → tulumaks 14,6%
3 last → tulumaks 10,9%
Ettepanek tugineb majandusteadlaste rahvusvahelisele metaanalüüsile ja teaduskirjanduse keskmisel hinnangul. Lapse saamise majanduslik risk langeb ebaproportsionaalselt naise õlgadele, seepärast on see ka ühiskondlik küsimus.
Vastuväited
Võib öelda, et pered teevad oma valikud ise ja riik ei peaks iga eluotsuse majanduslikku mõju kompenseerima. Samuti võib küsida, kas maksusüsteem peaks kohtlema inimesi erinevalt sõltuvalt sellest, kas neil on lapsi. Teisalt, Eesti uuringud on viidanud, et emaduslõiv võib olla isegi suurem.
Õigustatud küsimusi on mitmeid.
Kui suur oleks riigieelarve mõju? Milline võiks olla mõju sündimusele? Ja kuidas mõjutaks see omavalitsuste tulubaasi?
Need ja paljud teised on tähtsad küsimused, millele vastamine vajab elutervet arutelu ja analüüsi.
Ent samal ajal ei saa kõlada üleskutsed: naised, minge saage lapsi! – ignoreerides selle otsuse majanduslikku mõju. Kui laste saamise majanduslik risk langeb statistiliselt rohkem naistele, siis on õiglane alustada arutelu selle üle, kas osa sellest koormast peaks kandma ka ühiskond tervikuna.
Riik ja vastutus
Nii poliitiku kui kodanikuna jagan Eesti Panga ootust, et erakonnad lepiksid kokku eelarvetasakaalu poole liikumises. Pandeemia ja sõjaoht on mõistagi erandid, mil erakorraline kulude kiirem kasv on põhjendatud. Kuid võlgu elamine ei saa olla riigile harjumuseks.
Joonised: Tarmo Jüristo ja Kaspar Oja.
Tallinn, mille üle uhke olla
Eraldised ja investeeringud läbipaistvaks
Esitasin linnavolikogus oma fraktsiooni poolt eelnõu, mis muudab linna toetused ja investeeringud läbipaistvamaks. Kõigil erakondadel linnavolikogus on põhjust seda toetada, sest varem või hiljem opositsiooni-koalitsiooni rollid vahetuvad ja otsustuskorras, ühe lausega seletuskirjas avaliku raha eraldamine ongi halb praktika.
Eelnõu vastuvõtmisel luuakse linnas investeeringutele ja eraldistele sisuline läbipaistvusregister, mis võimaldab igal linnakodanikul või ajakirjanikul võrrelda näiteks kahte sama valdkonna MTÜd ja saada aru, miks ühele on antud maksumaksja raha eest toetust ja teisele mitte.
Koidu tänav korda
Igas piirkonnas on mõni tänav, mis on keskne, suurema kasutusega või ajalooliselt oluline. Uue Maailma piirkonnas on selleks Koidu tänav. Selle renoveerimiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis ideekavand “Kohalik”.
Tänava rekonstrueerimine on vähemalt ajutiselt võetud välja linna eelarvestrateegiast, kuid linnavolikogu liikmena olen teinud korduvalt ettepanekuid selle eelarvesse lisamiseks. Sest lõpuks tuleb see tänav teha korda ja selliseks, mida piirkonna elanikud juba ammu ootavad.
Mida teha Paldiski mnt 135 asuva ratsakeskusega?
Olen ka seda ratsaspordis hingega sees olevatelt inimestelt uurinud. Tegelikult on seal endiselt olemas erakapitali valmisolek ja soov valdkonda edasi viia selliselt, et Tallinnasse tuleks rahvusvaheline ratsaspordikeskus. Ja seda linna dotatsioonideta. Linnal tuleb luua eeldused erasektorile tegutsemiseks.
Eestikeelsele haridusele ülemineku lõpule viimine esimesel võimalusel
Ühine keel on ühise arusaamise eelduseks. Ja uuringutest teame, et eesti keele oskus on vene emakeelega noortele üheks suurimaks konkurentsivõime tõstjaks tööturul. Õpe tuleks viia eestikeelseks nii kiiresti kui võimalik. See on minu üks suurimaid etteheiteid praegusele linnavalitsusele, kes teeb üleminekut nii võimalikult aeglaselt, kui vähegi seadus lubab.
30 aastat liiga hilja. Aitab vabandustest.
Liikuvus, mis viib edasi
Tallinna liikuvuse küsimus ei ole “autod vs ratturid”, vaid pigem: kuidas kujundada Eesti pealinnast koos ümbritsevate omavalitsustega linn, kus ligi 800 000 elanikul on võrdselt mugav, kiire ja taskukohane liikuda?
Kiire ja mugav ühistransport parim viis transportimaks suuri hulki inimesi suurtel (keskmistel) kiirustel pikkade vahemaade taha. Selleks, et vähendada ummikus olevate autode osakaalu, peab ühistransport olema samaaegselt taskukohane, täpne ja vähemalt sama kiire kui isikliku auto kasutamine.
Joonis: Tallinn 2035 strateegia
